Vaktsiinipassid leevendavad koroonaviiruse piiranguid

Vaktsiinipasside idee levib üle maailma. Nad aitavad leevendada piiranguid, kuid võivad ka maailma lõhestada. Inimõiguste valdkonna teadlased pakkusid lahendusi.

Koroonaviiruse vaktsiinid on kui valgus pimeda tunneli lõpus ning annavad lootust tavaellu naasmiseks. Sellest hoolimata on ühiskonna ning majanduse avamise juures kõige olulisemaks küsimuseks inimeste laiaulatuslik vaktsineerimine, et maandada viiruse levikuga kaasnevaid ohte.

Vaktsiinipasside võimalused

Vastus probleemile võib olla vaktsiinipasside kasutusele võtmine, mille abil tõendada koroona vastu vaktsineerimist. Teatud riikides on vaktsiinipassidest saanud tänaseks juba igapäevase elu loomulik osa. Näiteks avaldas veebruaris Iisrael mobiilirakenduse, mille abil tõendada selle omaniku COVID staatuse. Ühendkuningriigid planeerivad aga katsetada sertifikaate.

Üle kahekümne Euroopa riigi Inimõiguste valdkonna teadlast on ühendanud jõud, et kindlaks teha vaktsiinipasside potentsiaalset mõju inimõigustele. Teadlased kogusid vajalikud andmed, analüüsisid neid ning panid neile tuginedes kokku soovitused, mida riigid võiksid silmas pidada. Kogu töö tehti ära rekordilise kiirusega, kuna vaktsiinipassid on aktuaalne ning aegkriitiline teema.

Tallinna Ülikooli inimõiguste professori Mart Susi sõnul nägid enamik projektis osalejatest vaktsiinipassides ohtu inimõigustele, kuna need võivad tekitada ühiskonnas lõhesid. “Eraettevõtetel, nagu ürituste korraldajatele ja baaridel, on õigus keelduda inimese teenindamisest juhul, kui ta pole vaktsiini saanud,” selgitas Susi. “Kui seadusandlus ei reguleeri seda, võib tekkida olukord, kus ettevõtted diskrimineerivad vaktsineerimata inimesi.”

Vaktsineerimist ei saa muuta kohustuslikuks

Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukoht on, et vaktsineerimist ei saa muuta kohustuslikuks. See võib aga tulevikus muutuda. Näiteks kinnitati mõni aeg tagasi, et Tšehhi eelkoolil on õigus mitte vastu võtta lapsi, kes ei ole vaktsineeritud. Juhtum ei olnud küll seotud koroonaviirusega, kuid võib tulevikus muuta seadusandjate suhtumist antud teema osas.

Täna saavad aga kõik teha vaktsineerimise osas otsuse vastavalt enda isiklikule soovile. Tallinna Ülikooli rahvusvahelise ja Euroopa õiguse kaasprofessori Tiina Pajuste sõnul on oluline silmas pidada, et sugugi mitte kõikide jaoks ei ole vaktsineerimine ohutu. “Vaktsiinipassid võivad globaalselt luua uued eelarvamused nende osas, kes ei saa ennast vaktsineerida vanuse, raseduse või varasema haigusloo tõttu,” lisas Pajuste.

Lisaks sellele ei ole kõikidel vaktsiinidele ligipääsu ning isegi Euroopa Liidu siseselt võime näha märkimisväärseid erinevusi. Iga kolmas Ungari kodanik on saanud esimese COVID-19 vaktsiini, kuid näiteks Bulgaarias on vaktsineeritute osakaal 8% täiskasvanutest. Vaktsiinid ei ole mõnda maailma riiki veel jõudnudki.

Diskrimineerimine kujutab endast ebavõrdset kohtlemist põhjusel, mis ei ole inimese enda poolt kontrollitav. Inimesed võivad jääda enda riiki lõksu nende valitsuse tegemata töö tõttu. Globaalne lõhestumine vaeste ja rikaste vahel võib seetõttu veelgi suureneda. Selle ning mitmete teiste põhjuste tõttu on inimõiguste valdkonna teadlased andnud riigijuhtidele järgmised soovitused:

  • Selge teavitus vaktsiinipasside ajalise kasutuse kohta. Vaktsiinipassidest ei tohiks saada osa meie igapäevasest elust meile teadmata perioodiks. Inimeste jaoks, kes ei saa end vaktsineerida, peaks ebavõrdne olukord olema ajutine ning kindla alguse ja lõpuga.
  • Pakkuda alternatiive neile, kes ei saa ennast vaktsineerida. Näiteks saab ühe sellise võimalusena kasutada negatiivset koroonaviiruse testi või haiguse läbi põdemise tõendamist.
  • Kasutada globaalselt või regionaalselt toimivat süsteemi selle asemel, et iga riik juurutaks ainult oma lahendust.

Võidujooks ajaga

Vaktsineerimispassid eeldavad inimeste vaktsineerimisinfo registreerimist avalikku andmebaasi, mis tekitab omakorda küsimusi terviseandmete kaitse osas. Oluline on kindlaks teha, kas inimesed on valmis enda terviseandmeid jagama ning kuidas tagatakse nende turvalisus. Juba praegu usaldavad suuremaid erakondi ja poliitikuid vähem inimesed, kellel on madalamad sissetulekud või kel on finantsraskused. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu kindlatele ühiskonnagruppidele, et riik saaks tagada nende vajadused ja õigused.

Samaaegselt püstitab Eesti Vabariigi endine president ja digitaalne visionäär Toomas Hendrik Ilves teise mure. Tema sõnul ei ole põhiküsimus andmekaitses: “Peame oluliselt rohkem tähelepanu pöörama andmete terviklikkusele – kas info on tõene või on seda muudetud?”. Ilvese arvates ei ole vaktsineerimise andmebaasi loomine keeruline. Väljakutseks võib osutuda hoopis seal olevate andmete täpsus.

Toomas Hendrik Ilves (presidendi kantselei)

Arutelude valguses tuleb aga silmas pidada ajalist survet. Majandus on taas avanemas ning inimeste kannatus piirangute osas on kadumas. Riigid üle kogu maailma peaksid töötama kiiresti, et luua mõistlik vaktsiinipasside süsteem, mis oleks võimalikult ühtne. Pandeemia on maailma raputanud piisavalt ning teadlaste sõnul peaksime vältima järgmist potentsiaalset kriisi.

Autor: Marian Männi, originaalselt avaldatud Research in Estonia portaalis