Immuunsüsteem ja karjaimmuunsus

Miks ei piisa ainult loomulikust immuunsusest koroonaviirusega võitlemisel?

Vastab TÜ funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner

Vaktsiini kasutamine on märkimisväärselt ohutum, kui loomuliku immuunsüsteemi peale lootma jääda. Küsimus ei ole meie enda immuunsüsteemi ebausaldusväärsuses. Immuunsüsteem kohtab lihtsalt täieti uut elukat – SARS-CoV-2 –, mis on temast sageli võimsam ja kavalam. SARS-CoV-2 ei ole naljaviirus – Eesti andmetel satub 7,5% diagnoositutest haiglavoodisse, samal ajal kui vaktsiini saanutest on raskeid juhtumeid ainult 0,02%. Isegi kui me usume enda immuunsüsteemi võimsusesse, on meie hulgas  märkimisväärne hulk inimesi, kes ei saa viirusele vastu.

Vaktsiinidel küll esineb kõrvaltoimieid, kuid need on üldjuhul märkimisväärselt leebemad kui Covid-19 läbipõdemine. Samuti on kõrvaltoimed ajutised. Koroonakahjustused võivad kesta kuid. On küll olemas mingi hulk inimesi, kes põevad haigust asümptomaatiliselt, aga nad on vähemuses. Oleks tore, kui saaksime ennustada, kes need asümptomaatilised inimesed on – siis ei peakski neid vaktsineerima ja neile asjatut ebamugavust tekitama. Paraku puudub meil info, mille abil neid asümptoomseid juhte ennustada.

Vaktsineerimata jätmine ajab haiglad umbe ja sellele järgnevad surmad nii Covidi kui ka muude kõrvaliste põhjuste tõttu (muud haiged ei saa enam õigeaegset ravi). Viimane aasta aega oleme ju sisuliselt loomuliku immuunsuse peale lootnud ja praeguseks oleme jõudnud olukorda, kus haiglad on täiesti kriitilises seisus. Teiste Euroopa riikide kogemustest teame, kui halvaks selline olukord edaspidi võib kujuneda. 

Kas on võimalik teada, kuidas minu immuunsüsteem reageerib vaktsiinile?

Vastab TÜ rakubioloogia teadur Signe Värv

Vaktsiinile vastab immuunsüsteem üldiselt samamoodi nagu viirusnakkustele. Seni kinnitatult on kõige raskem kõrvalnäht allergiline reaktsioon, mis ilmneb aga kohe. Seepärast palutaksegi, et vaktsiinisüsti saanud inimesed jääks arsti silma alla 15–30 minutiks, et neid saaks allergilise reaktsiooni puhul kergesti aidata.

Kas koroonaviiruse antikehade olemasolu organismis tähendab immuunsust haiguse vastu?

Allikas WHO

Uuringud on näidanud, et koroonaviiruse poolt põhjustatud haiguse läbipõdemisel tekivad organismis küll antikehad, kuid sõltuvalt haigusest ja inimesest on nende tase erinev. See tähendab, et antikehade olemasolu ei tähenda automaatset immuunsust ning tasub ka meeles pidada, et sellest hoolimata võib haigust edasi kanda teistele inimestele.

Erik Abner - Mis on loomulik immuunsus?

Kui kiiresti tekib peale vaktsineerimist koroonaviiruse vastu immuunsus?

Vastab TÜ rakulise immunoloogia professor Kai Kisand

Vaktsineerimine on tõhusaim meede nakkushaiguste leviku piiramiseks. Paraku ei ole ükski vaktsiinidest 100% efektiivne – tõhusus oleneb nii konkreetsest tehnoloogiast kui ka haigustekitaja iseloomust. Näiteks väga muutliku iga-aastase gripiviiruse vastu pole õnnestunud luua nii efektiivset vaktsiini, kui SARS-CoV-2 vastu.

Vaktsiinide kaitsevõime varieerub inimesiti ning väga harva võib juhtuda, et vaktsineerimisega ei saavutata täielikku immuunsust haiguse suhtes. Sellest hoolimata on vaktsineerimine valdavalt väga tõhus meede, mis hoiab ära eriti rasked haigusjuhud ja surmad.

Immuunsus COVID-19 vastu saavutatakse umbes 14 päeva peale vaktsineerimist. Seega võib inimene vahetult peale vaktsineerimist veel haigestuda, sest organismil kulub aega immuunvastuse kujundamiseks.

Miks ei teki immuunvastus kõikidel samamoodi?

Vastab TÜ rakulise immunoloogia professor Kai Kisand

Tõepoolest on teada, et vanematel inimestel ei teki vaktsineerimise järel nii tõhusat kaitset kui noorematel. Õnneks on aga koroonavaktsiinid piisavalt tõhusad, et kaitsta vanemaid inimesi vähemalt raskesti haigestumast.

Ka immuunsupresseeriva ravi foonil võib vaktsiinivastus jääda nõrgemaks. Just seetõttu on oluline, et vaktsineeritud saaks võimalikult palju elanikkonnast. See kaitseb nõrgemaid. 

Kas vaktsiin võib tekitada autoimmuunhaigust?

Vastab TÜ rakulise immunoloogia professor Kai Kisand

Viirusi peetakse mitmete autoimmuunhaiguste vallandajateks. Need kas püsivad kuskil suhteliselt vaikselt peidus, nii et immuunsüsteem neist täielikult lahti ei saa, kuid sellegipoolest stimuleerivad nad immuunsüsteemi nii, et oma koed saavad kahjustada.

Teine võimalus on see, et viirusel ja oma rakkudel on sarnaseid komponente. Sellist ristreageerimist või nagu öeldakse “molekulaarset mimikrit” tuleb ette, aga õnneks mitte väga sageli. Seetõttu on teoreetiliselt võimalik, et seda, mida põhjustab viirushaigus, võib tekitada ka vaktsiin. 

Kuna uus koroonaviirus on aga väga nakkav ja vaktsineerimata inimesed selle väga suure tõenäosusega siiski ühel hetkel läbi põevad, tuleks vaadata, et millised riskid ühel või teisel juhul suuremad on. Viirusel endal on palju rohkem komponente kui vaktsiinil, järelikult võimalusi ristreaktsioone põhjustada palju enam.

Samuti põhjustab viirusnakkus paljude erinevate rakkude surma, mille käigus vabaneb oma organismi komponente sellisel moel, mis võivad immuunsüsteemi tähelepanu äratada ja autoimmuunse reaktsiooni vallandada. Seega on vaktsineerimise järel tunduvalt väiksem risk saada autoimmuunhaigus kui ka viirushaigust läbipõdedes.

Mis on karjaimmuunsus?

Allikas Terviseamet

Vaktsineerimise puhul on oluline rääkida nii selle otseset kui kaudsest mõjust. Otsene mõju väljendub selles, et vaktsineeritud inimesel kujunevad antikehad haigustekitaja vastu ning on seeläbi kaitstud haigestumise eest. Kui aga piisavalt suur hulk rahvastikust on vaktsineeritud ning omandanud vaktsiin-välditava haiguse vastu immuunsuse, saame rääkida ka vaktsineerimise kaudsest mõjust ehk karjaimmuunsusest. Karjaimmuunsuse mõistega väljendatakse olukorda, kus suure vaktsineerimisega hõlmatuse tõttu ei suuda haigused rahvastikus levida. Seetõttu kaitseb karjaimmuunsus ka neid rahvastiku liikmeid, keda meditsiinilistel kaalutlustel ei ole võimalik vaktsineerida.

Erik Abner - Mis on karjaimmuunsus?

Kui suur peaks olema vaktsineeritute kriitiline mass, et riigis või majanduslikus piirkonnas langeks nakatumine ca 10/100 000 kohta?

Vastab TÜ funktsionaalse genoomika teadur Erik Ebner

Karjaimmuunsust arvutatakse üldjuhl R-i järgi ehk kui mitut inimest nakatab üks haigestunu edasi. Kui R on madal, siis võib ka see vaktsineeritute protsent madal olla. COVID-il on see hinnanguliselt 70 protsenti ühiskonnast.

Kui tulevad karmimad tüved, mis nakatavad kiiremini, nagu briti tüvi, või mis suudavad ka vaktsineerituid nakatada, näiteks Brasiilia tüvi, siis see protsent tõuseb. Leetrite puhul on R kuskil 15. Seega on leetrite karjaimmuunsuseks vaja 95 protsenti vaktsineerituid.

Kuna lapsi meil nii peal ei vaktsineerita, siis jääb põhirõhk vastutustundlikele täiskasvanutele.

Allikad: Novaator, Tartu Ülikooli teadlaste vastused koroonaküsimustele, Terviseamet

Kui mõni oluline küsimus on jäänud vastuseta, anna sellest meile teada: