Brasiilia ja Lõuna-Aafrika koroonatüve neutraliseerimiseks läheb tarvis oluliselt rohkem antikehi kui praegu Euroopas laialt levinud viirustüvede puhul, vahendab ravimiamet. Seejuures pole suurt vahet, millise vaktsiini tagajärel kaitsvad antikehad tekkisid.
Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits rõhutas, et Brasiilia ja LAV-i tüvi pole vaid vaktsineeritute või vaktsineerimisega seonduv probleem. “Tegelikult puudutab see kogu SARS-Cov-2 immuunsust sh haiguse läbipõdenuid,” sõnas professor.
Samuti tuleb meeles pidada, et immuunsüsteem kaitseb haiguse eest mitmel viisil. Nii nakatumise kui ka ilmselt haigestumise eest kaitsmisel on küll kõige olulisemad neutraliseerivad antikehad, kuid oma roll on ka teistel antikehadel, rakulisel immuunsusel, immuunmälul jms. Paljudel COVID-19 läbipõdenutel neid arvestaval hulgal ei tekigi.
Samuti pole professori sõnul teada, millisest antikehade tasemest alates on inimene viiruse eest kaitstud. “Siin sõltub palju ka muudest asjaoludest sh inimese enda seisundist, viiruse hulgast jne. Isegi neutraliseerivate antikehade täielik puudumine ei tähenda immuunvastuse mitmekülgsuse tõttu kaitse täielikku puudumist, kuid üldiselt võib tähendada väiksemat ja/või kiiremini kaduvat kaitset,” selgitas Merits.
Loomkatsete põhjal võib öelda, et antikehade hulk on immuunkaitsega võrdelises seoses. Inimeste puhul on aga raske määrata, kas konkreetsest tasemest piisab haigestumise vältimiseks. Enamasti on teada, kui kõrge oli antikehade tase nakatumishetkel ja katse inimesi sihilikult nakatada pole kuigi eetiline.
Ravimiameti kokkuvõte
Ravimiameti kokkuvõttest selgub, et Comirnaty ehk Pfizer-BioNTechi mRNA vaktsiin kaitses algse viirustüve (D614G) põhjustatud haigestumise eest 95 protsendil juhtudest. Uute tüvede puhul on laborikatsetes täheldatud vaktsineerimise järel tekkinud antikehade väiksemat neutraliseerimisvõimet.
Inglise ehk Kenti tüve puhul on neutraliseerimisvõime jäänud enam-vähem samaks. Brasiilia tüve puhul on see vähenenud aga 6,7 korda. LAV tüve puhul on samuti näidatud 7,6 korda väiksemat antikehade neutraliseerimisvõimet.
Ligikaudu sama hästi kaitses algse viirustüve eest ka Moderna mRNA vaktsiin. Selle tõhusus sümptomaatilise COVID-19 ennetamisel on 94 protsenti.
Laborikatsetes on näidanud vaktsiin Inglise tüve suhtes väga head neutraliseerimisvõimet, kuid Lõuna-Aafrika Vabariigi tüve puhul on näidatud 6,4–9,4-kordset vähenemist ja Brasiilia tüve puhul 3,5-kordset vähenemist.
Vaxzevria ehk AstraZeneca viirusvektoril põhineva vaktsiini tõhusus algse viirustüve põhjustatud haiguse ennetamisel on 60 protsenti. Vaktsiiniga laboritingimustes tehtud katsed näitasid LAV-tüve puhul aga üheksa korda väiksemat neutraliseerimisvõimet.
Lisaks on kliinilistest uuringutest teada, et Lõuna-Aafrika uuringus täheldati sümptomaatilise haiguse ennetamisel vaktsiinil vaid kümneprotsendilist tõhusust. Samas ei ole teada, kui hästi hoiab vaktsiin ära LAV-tüve puhul rasket haigestumist. Inglise tüve puhul on AstraZeneca raske haiguse ennetamisel täheldatud samasugust tõhusust nagu algse viirustüve puhul.
Jansseni viirusvektoril põhinev vaktsiini tõhusus algse viirustüve põhjustatud sümptomaatilise koroona ennetamisel on 67 protsenti. Andmeid vaktsineerimise järgselt tekkinud antikehade neutraliseerimisvõime kohta pole. Vaktsiiniga tehtud kliinilised uuringud näitasid aga, et vaktsiini tõhusus on LAV-tüve puhul 57 protsenti.
Vaktsiinidega saadav immuunsus on läbipõdemisest tõhusam
Andres Merits nentis, et sirgjooneliselt antikehade hulga mõõtmine on suhteliselt mõttetu. “See näitab antikehade olemasolu, kuid mitte nende kvaliteeti ehk võimet viirust neutraliseerida. Antikehi võib ju palju olla, kuid kui need viirusele
midagi ei tee, pole neid teab kui palju kasu,” viitas professor. Tõsi, mingi seos nende vahel on, kuid selles veendumiseks tuleks teha neutralisatsioonikatse. Kommertsteenusena seda praegu veel ei pakuta.
Üldjuhul on vaktsiinide tekitatud neutraliseeriv immuunvastus läbipõdemisel saadust tugevam ja võib olla tunduvalt tõhusam. “Meie enda uuringud näitavad et Pfizer vaktsiini saanutel on neutraliseerivaid antikehi 11 korda rohkem (mediaan) kui COVID läbipõdenutel. Ka on nende hulk palju ühtlasem. Paljudel läbipõdenutel on neid nii vähe, et mõõdetav tulemus on null,” märkis Merits.
Vaktsineeritute rühmas oli minimaalne tiiter 1:384, maksimaalne 1:4000. Sama näitavad kirjanduses avaldatud andmed. Nii haiguse kui ka vaktsiini tekitatud neutraliseerivad antikehad toimivad kõige paremini läbipõetud
viirustüve või vaktsiini kavandamisel kasutatud viiruse tüve vastu. Võttes kokku päris mitu uuringut võib tema sõnul kokku panna ligikaudu järgneva pildi.
Läbipõdenute antikehade neutraliseeriv aktiivsus:
- algne tüvi – tinglikult 100%
- UK tüvi – 3 korda väiksem
- Brasiilia P1 tüvi – 3,5 korda väiksem
- LAV tüvi – 13 korda väiksem
Pfizer vaktsiini saanutel:
- algne tüvi ca 1000% (10 korda rohkem kui läbipõdenutel)
- UK tüvi 500% (2-kordne vähenemine)
- Brasiilia tüvi; 340% (2,9-kordne vähenemine)
- LAV tüvi: 110-150% (6–9-kordne vähenemine)
“Kui läbipõdenutel pole sageli piisavalt antikehi, mis LAV-tüve neutraliseeriks, on Pfizer (ja Moderna) vaktsiini saanutel need peaaegu alati ja suurel hulgal olemas,” märkis Merits välisriikide andmete põhjal.
Inimestelt kogutud plasma uurimisega tegeletakse ka Eestis, kuid tulemuste saamine võtab aega. Kuigi tulemused võivad ülaltoodust geneetilise tausta tõttu veidi erineda, on üldine trend tõenäoliselt sama.
Allikas: Novaator