Indias järsult kasvanud koroonaviiruse leviku taga ei ole niivõrd sealne uus viirusetüvi, vaid inimeste käitumine, mistõttu ei ole põhjust sealset tüve ülemäära karta, ütles Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets teisipäeval “Vikerhommikus”.
Maimetsa sõnul sisaldab India tüvi küll kahte ohtlikku mutatsiooni, kuid Indias hakkas koroonaviirus laialt levima seoses kevadel toimunud massikogunemistega. Viiruse leviku kasvu Indias ei saa ajada uue tüve kaela, pigem on selle põhjus inimeste käitumine – Indias räägiti aasta algul, et viirusest on võitu saadud ja kevadel toimusid seal suured usupühad, kus miljonid inimesed koos olid ning lisaks ka massimeeleavaldused valitsuse põllumajanduspoliitika vastu, selgitas professor.
Kommenteerides seda, et ei Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ega Euroopa Ravimiamet (EMA) ei ole India tüve murettekitavaks kuulutanud, tõdes Maimets, et molekulaarset mutatsiooni ja epidemioloogiat vaadates pole näha, et see tüvi oleks eriliselt leviv või vaktsiinidest kõrvalehiiliv.
Lisaks oli sama viirusetüve Indias avastatud juba eelmise aasta oktoobris, mis samuti peaks tõendama, et selle olemasolu ei ole praeguse viiruse plahvatusliku leviku põhjuseks.
“Seda on nüüdseks leitud 18 riigist, aga see teeb mind sama murelikuks kui iga muu koroonaviirus,” märkis Maimets.
Inimeste käitumine paneb muretsema
Maimets rääkis ka sellest, et koroonaviiruse India tüve nagu ka kõiki muid koroonaviiruse variatsioone aitab tõrjuda vaktsineerimine ja inimeste ettevaatlik käitumine.
Professori sõnul on viiruse leviku mõningane suurenemine Eesti põhjustatud inimeste käitumise muutumisest, kuna rahva ohuhinnang on järsus languses. “Inimesed arvavad, et nüüd on oht möödas, juba on lahti poed ja ka terrassid. Viirus käitub vastavalt inimeste käitumisele,” tõdes Maimets. “Piirangud on vajalikud ja inimesed peaksid neid järgima. Ma vaatan rahutusega, et meie ohuhinnang on alanenud – peaksime sotsiaalse lävimise piiranguid hoidma nii kaua, kuni viirus veel levib,” rõhutas ta.
Kommenteerides Eestis koroonaviiruse leviku piiramiseks leiutatud ninasprei tõhusust, ütles Maimets, et ei saa seda hinnata, kuna ei ole näinud vastavat andmestikku.
“Ma ei arva sellest mitte midagi. Kui teadlane midagi väidab, siis peavad tal selleks olema andmed, mis ta teeb kolleegide jaoks avalikuks, kes saavad nendega tutvuda ja selle põhjal oma seisukoha võtta. Kuini eilse õhtuni ma selliseid andmeid leidnud ei ole. Kui saame need andmeid lugeda, siis saab rääkida,” ütles Maimets.
Allikas: ERR