Ettevõtte Pfizer/BionTech koroonavaktsiin hakkab inimest lubatud määral kaitsma alles pärast teist süstikorda ehk umbes alates 28. päevast peale esimest süsti. Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloog Pärt Petersoni sõnul on teise süsti tegemine tõhusa kaitse tekitamiseks hädavajalik.
“See on väga efektiivne vaktsiin. Ta kaitseb inimesi umbes 90–95 protsendi ulatuses. Vajalik on kindlasti kaks süsti ajavahega, mis on soovituslikult 21 päeva,” ütles Peterson saates “Uudis+”.
Pfeizeri ja BionTechi vaktsiin läbib praegu kolmanda faasi kliinilistes katseid. Esimest korda süstiti seda inimestele mullu augusti alguses ja Petersoni sõnul näitavad uuringud, et ka viis või kuus kuud hiljem püsivad vaktsineeritute kehas antikehad. “Moderna ja Pfizer mõlemad on püüdnud ka varasemalt suvel vaktsineeritud inimesi tagasi kutsuda ja neid analüüsida, et (välja selgitada), kaua antikehad püsivad. Vähemalt senine andmestik ütleb, et need püsivad,” märkis ta.
See ei tähenda, et immuunsus poole aastaga kaoks, vaid viitab teadlase sõnul praegu pelgalt jälgimisaja pikkusele. “Olen näinud spekulatsioone või arvamusi, et antikehad võiks vähemalt kesta paar aastat, kui nad praegu on püsinud nii hästi ajaraamis, mis praegu teada on,” ütles professor. Sama usub Peterson enda sõnul ka ise, kuid möönis, et vanematel inimestel võib vaktsiini tekitatud immuunvastus oodatavalt ajas teistest kiiremini langeda.
Teise süstita vaktsiin ei tööta
Süstimine kahes järgus on Pärt Petersoni sõnul pea iga vaktsiini puhul oluline ja immunoloogias peaaegu õpikuteadmine. Inimesele tehakse esimene süst ja siis oodatakse. “See ootamine ei ole niisama, vaid inimese organismis hakkavad siis antikehi tootvad B-rakud paljunema,” selgitas ta.
Ühel B-rakul võtab paljunemine umbes ööpäev. Petersoni sõnul peab B-rakke kehasse saama palju, et ka antikehi saaks seejärel palju. Kolm nädalat on uurija sõnul üsna standardne immunoloogiline ajavahemik. “Siis antakse teine (süst). Inglise keeles nimetatakse seda boosteriks ehk eesti keelde võiks tõlkida “võimendiks”. Teine süst paneb B-rakud veelgi tugevamini paljunema ja lisaks teeb see antikeha veelgi teravamaks selle viiruse suhtes,” põhjendas ta.
Lõpliku immuunsuse saavutab vaktsiini saanud inimene umbes seitse päeva peale võimendi saamist. Ühtekokku juhtub see siis umbes 28 päeva pärast esimest süsti. Samas tuletas Peterson meelde, et inimesed reageerivad vaktsiinile erinevalt ja nende B-rakkudel kulub võimenduseks erineval määral aega. “Sõltub inimesest, tema haigustaustast, vanusest, paljudest asjadest. Ei saa panna nii, et kõigil see toimub täpselt 21 päeva pärast ja kesköösel kell 00:00. Tegemist on bioloogiaga,” ütles professor.
Veel tõi Peterson esile, et koroonaviirusega nakatumine ja sellesse haigestumine on kaks erinevat asja. “Nakatumine on see, kui ollakse PCR-positiivne. See ei tähenda, et inimene tegelikult otseselt oleks haige,” selgitas ta. Seega on inimesel peale esimese vaktsiinisüsti saamist endiselt oht viirusega nakatuda või isegi leebete sümptomitega haigestuda. “Antikehad ei ole veel nii tugevad, võimsad ja täpsed kui 28 päeva või kuu aega hiljem,” tõdes Peterson.
Loe pikemalt Novaatori artiklist!