Kui ma veel ülikoolis õpetasin, šokeerisin aeg-ajalt auditooriumi mõttega, et jutud ajaloo lõpust on liialdatud. Vaid paarkümmend aastat tagasi meeldis meile mõelda, et keskaegsed rahutused, sõjad ja küüditamine on jäänud igaveseks minevikku ning on saabumas igavene rahuaeg, seda vähemalt meie aladel. Sellist mõttemaailma kehastas Francis Fukuyama oma raamatus «Ajaloo lõpp ja viimane inimene», kelle meelest ideoloogiate võitlus on lõppemas ning oleme nägemas liberaalse demokraatia pöördumatut võidukäiku.