Koroonapandeemia ajal kasvanud stress ja pinged tõid esile nii koolipsühholoogide nappuse kui ka aastate taha ulatuvad tegematajätmised vaimse tervise edendamise vallas. Süstemaatilisemaid probleeme aitaks aga kasvõi ajutiselt leevendada lastevanemate suurem osavõtlikkus ja laialdasem teavitustöö.
Selle aasta märtsi keskpaigaks oli teinud Eesti enesetapu kaks alaealist ja ainuüksi Tallinna Lastehaiglas arvel veel ligi 30 seda proovinud last. “Võib öelda, et laste vaimne tervis on kollapsis. Lõikumiste arvu, depressiooni suurenemine, ärevus- ja käitumishäired – need kõik on tõusuteel. Selle teemaga ei saa oodata. Eilseni me küll tagasi kerida ei saa, kuid meil on vaja sellega täna tegeleda,”märkis Helika Saar, Lastekaitse Liidu lapseõiguste programmi koordinaator saates “Kool minu kodus“.
Psühhiaatrilise abi seadusesse tehtud täiendused olid tema sõnul samm edasi, kuna võimaldavad saada alaealiselt iseseisvalt psühhiaatrilist abi. Samas on see vaid osa lahendusest. “Meil on mure psühhiaatrilise teenuse kättesaadavusega. Saame rääkida regionaalsest ebavõrdsusest – meil pole piisavalt lastepsühhiaatreid ja vaid 36 protsendis koolides on koolipsühholoog,” nentis Saar. Neli kuud järjekorras oma aja ootamine pole tema hinnangul laste jaoks lahendus.
Tallinna Lastehaigla lastepsühhiaater Anne Kleinberg kinnitas, et Eestis on alla 30 lastepsühhiaatri. Samas rõhutas ta, et on oma ametikaaslastega vaid kitsad spetsialistid. “On naiivne mõte, et üks eriarstlik eriala peaks kogu laste vaimse tervise kriisi nagu lumepalli vastu võtma. Kõigis arengukavades on välja öeldud, et enne tippspetsialistide juurde jõudmist on vaja korralikku koolipsühholoogide tagalat, perearstidele võimalust suunata lapsi psühhoteraapiasse, on vaja lihtsat kodulähedast nõustamist,” loetles psühhiaater.
Kleinberg lisas, et napib ka kogukonna tuge peredele ja edendada annaks ka vanemate teadlikkust. “Praegu tehakse meil kriisi sunnil seda suurt hüpet. Arst on üks kitsas spetsialist vaimsest tervisest. Enne seda ja meie ümber on väga palju teisi aitajaid,” leidis lastepsühhiaater.
Kiiremad lahendused
Nii Anne Kleinberg kui ka Helika Saar rõhutasid, et laste olukorra parandamiseks ei pea ootama ilmtingimata süstemaatilisemaid muutusi. Saar tõi näitena Lastekaitse Liidu ja lasteombudsmani vastavalt 2015. ja 2018. aastal tellitud uuringud. Ühe peamise järeldusena tuli sealt välja, et paljudel lastel pole oma muredest kellegagi rääkida. “Iga kaheksandal lapsel polnud kedagi, kelle poole pöörduda, venekeelsete laste puhul oli see suisa 19 protsenti,” märkis koordinaator. Nõnda tuleks katsuda tema sõnul katsuda kontakti leida isegi enesesse ja oma tuppa tõmbunud teismelistega.
Lihtsa noorte enesetunnet parandava nipina soovitas Kleinberg tunnustada neid ka väiksemate asjade eest. “Kui see on ka kõige väiksem hea asi, mida sa oled isegi pikalt palunud ja pole siiamaani teinud või ta teeb esmakordselt midagi head sinu või enda huvides, ikkagi kiida teist inimest ja oleme tänulikud selle eest, mida me teema hästi ja üksteise jaoks. Seda on vaja kõvasti juurde kasvatada,” lisas psühhiaater.
Ühtlasi tuleb vältida lapse kaudu oma kunagiste unistuste ja soovide täitmist. Kleinberg nentis, et nad näevad sageli, kuidas pole lapsele ohtlik mitte niivõrd nende tähelepanuta jätmine kui vanema suur saavutusvajadus. “Noored pole veel seda elukogemust, mida teha, kui ei vea nii hästi. Selleks on täiskasvanu tuge vaja, paljudel võtavad vanemad selle löögi enda peale, […], nendel lastel kindlasti vaimse tervise olukord ei ole kindlasti halb,” lisas psühhiaater. Lastele tuleks mõista anda, et nad andsid endast antud olukorras parima ja pole ennast süüdistada.
Suurem teadlikkus
Möödunud aastal stressiga hätta jäänud musterõpilane 17-aastane Daniel leidis, et teiste kõrval võiksid katsuda ka koolid õpilaste teadlikkust kasvatada. “Kui tulin gümnaasiumisse, ei teadnud ma pool aastat, et meil on koolis psühholoog. Kõige toredam oleks, kui see psühholoog tuleks põhikoolis juba alguses või isegi algkoolis ja ütleks ta on siin ja sind aidata. Psühholoog on esimene lüli, kes saadab probleemiga õpilase juba psühhiaatri juurde või annab mingeid soovitusi ja õpilane saab ise sellest kõrvalise abita välja,” tõi Daniel näite.
Koroona-aastal mainekasse kooli astunud Hanna suutis oma välise aktiivsusega jätta mulje, et tal võiks midagi valesti olla. Tegelikkus oli aga teine, sunnitult üksinda ja nelja seina vahele jäädes hakkasid kimbutama teda surma- ja näljutamisemõtted. “Alguses mu vanemad kartsid seda teemat ja polnud sellega kursis. Nad ei saanud aru, miks ma tujutsen, aga neile teemat tutvustades, tuli neile mõistmine ja oskasid toetust pakkuda. Ei olegi nii, et teismelisel hormoonid möllavad ja seda saab ravida vaid positiivse mõtlemisega,” meenutas Hanna.
Anne Kleinberg märkis Euroopa riike võrdlevale uuringule toetudes, et Eesti noored tulevad võrreldes oma Lääne- ja Kesk-Euroopa eakaaslastega raskustega paremini toime. “Meie noored on hakkajamad, me ei tohiks seda täiesti ära kaotada. See on hästi oluline,” sõnas psühhiaater.
Õpilaste vaimset tervist toetavad Peaasi ja Lasteabi veebilehed. Peaasi.ee pakub noortele vanuses 16-26 vaimse tervise teemal nõustamist videosilla või kirjaliku e-nõustamisena. Lasteabi telefon 116111 on suunatud igas vanuses lastele ning töötab 24/7, nõu saab küsida ka veebivestluse kaudu
Abi kõigile vanusegruppidele
- Tallinna Psühholoogiline Kriisiabi. Tel 631 4300 E–R kl 9–20, L kl 10–20
- Eluliini usaldustelefon. Enesetappude ennetamise keskus. Tel 655 8088 (eesti keeles) kl 19–7. Tel 655 5688 (vene keeles) K, N, R kl 19–7
- Ohvriabi. Kriisitelefon 658 5087, E–R kella 10–17
Distantsõppele pühendatud ETV saatesari “Kool minu kodus” võtab viimases osas vaatluse alla, kuidas on kaugõpe kõiki mõjutanud ja mismoodi vaimset tervist hoida. ERR-i portaalis saab saadet juba praegu vaadata. ETV eetris on saatesarja viimane osa neljapäeval kell 22.05.
Allikas: Novaator