Peremeditsiini professor dr Ruth Kalda prognoosib, et märtsist kehtima hakanud lisapiirangute mõju jõuab kohale aprilli keskpaigaks, nii et koolilastel on lootust veel kontaktõppesse jõuda. Lisaks võib nüüd juba öelda, et koroonavaktsiinide mõju kestab vähemalt aasta.
Kalda ütles vähenenud nakatumisnäitude peale, et märtsist kehtima hakanud rangemad piirangud tunduvad oma mõju avaldavat. Kindlalt julgeb ta seda väita nädala pärast, kui langustrend peaks jätkuma, sest varemgi, pärast uut aastat hakkas nakatumine langema, kuni veebruari algul äkki taas tugeva tõusu tegi. Haiglates tuleb kõrgem määr veel paar-kolm nädalat ära kannatada, enne kui seal vähenemist märkama hakkab.
“Kui need 1. märtsist kehtestatud piirangud avaldavad mõju, peakski täpselt nüüd hakkama see vaikselt ilmsiks tulema. Kujutan ette, et aprilli teises pooles või alates teisest nädalast võiks olla rekordnakatumiste mõju juba täiesti möödas,” avaldas Kalda ERR-iga rääkides lootust.
Kalda lisas, et ka reoveeuuringu tulemustest võis näha, et on piirkondi, kus olukord on rahunenud, aga ka neid, kus nakatumised on jätkuvalt väga kõrged, eeskätt Ida-Virumaa ja Harjumaal, aga ka Läänemaal ja Tartus.
Samas ei saa välistada, et Tartu tulemusi mõjutab osaliselt Tartu Ülikooli Kliinikum, kus koroonahaiged ravil on, sest igapäevastes tulemustes on Tartu nakatunute hulk väike. Ka Tallinna kõrged tulemused võivad osaliselt olla mõjutatud kolmest suurhaiglast, kus koroonahaigeid on praegu rekordpalju ravil.
“Igapäevane nakatumiste hulk on väiksem, aga alati tuleb juurde vaadata, palju teste tehakse, mis see positiivsete testide proportsioon on. Seni on see ikka 20 protsendi kandis. See näitab, et jätkuvalt on olulisel kohal koroonaviirusega inimeste hulk, väga ei ole veel neid teisi viirusi või muid haigestumisi siin taga, ikka koroonaviirus. Vara öelda, aga mingid tendentsid vähenemisel juba on,” ütles Kalda.
Haridusministeerium otsib koolidele lahendust
Kalda ütles, et kui nakatumiste arv jätkab vähenemist, võiks koolilapsed veel sel õppeaastal kontaktõppele lubada.
Teadusnõukoda on soovitanud, et aluseks võiks võtta nakatumiskordaja, mis peaks olema suurusjärgus 0,85-0,88, et koole ettevaatlikult taas avama hakata. Lisaks peavad nakatumised olema jätkuvas langustrendis. Praegu on kordaja 0,9.
“Toimuvad ka arutelud, kuidas lapsi võimalikult ohutult kooli tagasi tuua, milliseid ettevaatusabinõusid saaksid koolid rakendada. Haridusministeerium on pöördunud selleks ka Tartu Ülikooli poole, et toetudes meie seireuuringutele aidata leida võimalusi, mil viisil seda teha. Lisaks teada-tuntud reeglitele, nagu klassiruumide õhutamine ja CO2 mõõtmised, on kaalumisel ka kiirtestide kasutamise võimalus. Nüüd on arutelu all, mil viisil võiksid need olla rakendatavad, et kiiresti leida üles need, kes võiksid olla nakkusohtlikud,” kirjeldas Kalda.
Võimalus on teha kiirteste kas koolimajades või siis juba kodus, kasutades selleks kodukasutuseks mõeldud kiirteste, et välistada nakatunud laste koolitulek.
“Võimalusi otsitakse,” kinnitas Kalda.
Et koolitöö saaks hiljemalt sügisest taastuda, on vajalik võimalikult suure hulga täiskasvanute vaktsineerimine, eriti nende, kes lastega palju kokku puutuvad, sest lapsed ise reeglina väga raskelt ei põe ega haiglasse ei satu, nii et sügisest saaks koroonat laste puhul tavalise viirushaigusena käsitleda, kui ülejäänud ühiskond on vaktsineerimise abil kaitstud.
“Kooliõpetajad, kes lastega kokku puutuvad, võiksid ikkagi vaktsineeritud olla,” nimetas Kalda eeltingimusena.
Samuti on oluline, et lapsevanemad ja vanavanemad, kel on kõrgendatud risk raskelt haigestumiseks või komplitseeritud tüsistusteks, kas siis vanuse või tervisliku seisundi pärast, oleksid vaktsineeritud, et mitte olla ohustatud, kui lapsed sügisel koolist viirusega koju tulevad.
“Laste ja isegi kuni 24-aastaste hulgas on rasked haigusjuhtumid väga harvad. Neil siis pigem nende hulgas, kel ongi rasked haigused juba kaasuvana. Ka lastel on kroonilisi haigusi, immuunsüsteemi häireid, nende nakatumine on küll kõrge riskiga. Nende puhul tuleb rakendada siis võimalusel distantsõpet. Need lapsed on ka varem olnud viirusperioodidel kokkuleppel koduõppel. Siin saab selekteeritud lähenemist kasutada, enamik saaks koolis käia,” kirjeldas Kalda võimalikku sügisest stsenaariumit. “Usun, et suve jooksul jõuame selleni, et saame elanikkonna sügiseks vaktsineerimise abil vabaks teha.”
Aastane kaitse
Kuna riskigruppidega loodetakse vaktsineerimisega lõpusirgele jõuda maikuuks, hindab Kalda üldpopulatsiooni vaktsineerimist sügiseks reaalseks. Mõistagi sõltub see vaktsiinide tarnekogustest.
Hea uudis on aga see, et kui detsembris alustati Eestis vaktsineerimisega, oli teadmine, et kaitse püsib vähemalt pool aastat, siis nüüdseks võib rääkida juba aastasest kaitsest.
“Täna võime juba öelda, et umbes aasta aega on see kaitse, sest aasta on vaktsiinide kliinilistest uuringutest möödas. Aja jooksul selgub, kas see kaitse on ka pikem,” ütles Kalda.
Seega võivad koroonavaktsiinid osutuda nii aastase kaitsega lahenduseks, nagu ka gripivaktsiin, või siis pikemaajaliseks – see aeg endiselt tiksub, mis lõplikke tulemusi kuulutab.
“Lootus on, et tegelikkuses kestab kaitse kauem,” ütles Kalda.
Allikas: ERR