Koroonaviiruse vastu aitavad antikehad võiksid kaitsta inimest vähemalt aasta pärast enda viiruse vastu vaktsineerimist või haiguse läbipõdemist. Igaks juhuks enda antikehade taseme kontrollimisel pole vahepealsel ajal erilist mõtet, leiab Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloog Pärt Peterson.
“Ma ei arva, et inimesed peaks aasta pärast vaktsineerimist või lühema aja jooksul oma antikehade taset kogu aeg mõõtma. Usun, et pärast kahte vaktsineerimiskorda on see inimeste kaitsmiseks piisav. Erandeid on, aga valdaval enamikul saab see niimoodi olema,” sõnas professor saates “Uudis+”.
Molekulaarimmunoloog märkis, et haigestumisel tekkivate antikehade hulk sõltub suuresti sellest, kui rängalt haigust läbi põeti. Mida raskemalt Covid-19 kulges, seda rohkem neid on. Mündil on teinegi külg. “Paljuski olid raskemad põdejad vanemad inimesed, kelle immuunsüsteem pole kaitse tagamisel niivõrd tõhus. Seda tahku peab meeles pidama, kuid täpsemalt näitab seda lähim aasta,” lisas Peterson.
Põhjalikke ja pikaajalisi uuringuid pole jõutud koroonaviiruse vastu tekkinud immuunvastuse kohta veel teha. Gripi analoogiat kasutades võib oletada, et lisaks eakamatele pole see sedavõrd tõhus ka kroonilisi põletikulisi kaasuvaid haigusi, näiteks neerupuudulikkust põdevatel inimestel. Negatiivselt mõjub veel näiteks suurem kehakaal.
Naistel on seevastu immuunvastus reeglina parem kui meestel. “Kaasuvad haigused ja vanus pädevad ilmselt ka koroonaviiruse puhul, sest need riskifaktorid mõjutavad viirushaiguse kulgu,” viitas professor.
Pikas plaanis võiksid Petersoni sõnul vaktsineerida end täiendavalt ka neil, kes on Covid-19 juba läbi põdenud. “Nad ei peaks tormama kohe vaktsiini võtma, aga mingil hetkel, kui vaktsiinide saadavus pareneb, tasuks seda kindlasti kaaluda,” sõnas molekulaarimmunoloog. See aitaks tagada Petersoni hinnangul üksikisikutele tugevamat kaitset ja aitaks seeläbi kaasa ka karjaimmuunsuse tekkele.
Peterson nentis, et viirust võivad levitada lühikese aja vältel ka koroonaviiruse vastu vaktsineeritud inimesed. Kui viirust satub organismi korraga piisavalt palju, võib piisata sellest organismi esialgsest kaitse jagu saamiseks ja koroonaviirus hakkab end ülemistes hingamisteedes paljundama. “Üks-kaks päeva on teoreetiline võimalus, et kui inimene on teistega tihedas kontaktis, annab ta selle viiruse edasi. Mõne päevaga surub immuunsüsteem selle alla ja edasikandumist enam ei toimi,” selgitas professor.
Kuigi vaktsiinid on uued, ei tohiks lasta Petersoni sõnul end sellest heidutada. “Neid on kümnetele miljonitele süstitud. Julgen arvata, et neid teisi vaktsiine ei olegi kliinilistes katsetes nii põhjalikult uuritud suure valimi peal pandeemia olukorras,” lisas molekulaarimmunoloog. Samuti tuleb meeles pidada, et sarnaselt teistele vaktsiinidele on neil omad kõrvalmõjud ja need pole ka 100 protsenti efektiivsed.
Kuula intervjuud Pärt Petersoniga Novaatori portaalist.