Mis on antikehad?
Antikehad on immuunsüsteemi efektiivsed tööriistad kahjustavate haigustekitajate ja võõrühendite spetsiifiliste struktuuride äratundmisel ja eemaldamisel. Antikehad on valgud, mis tekivad organismis kindla haigustekitaja molekuli ehk antigeeni vastu. Antikehad on tavaliselt Y-kujulised ning jagunevad viite klassi, millel kõigil on immuunsüsteemis oluline roll. Haigustekitaja, näiteks viiruse või bakteri, organismi sattumisel, käivitub kaitsereaktsioon – kehas hakatakse tootma antikehasid, mis seonduvad haigustekitaja külge. Selle tulemusena aktiveeritakse immuunsüsteem, et haigustekitaja hävitada. Reaktsiooni käigus tekivad spetsiaalsed mälurakud, mis jätavad haigustekitaja meelde. See tähendab, et kui haigustekitaja ründab organismi järgmisel korral, suudab organism sellele kiiremini ja tõhusamalt reageerida. Organismi immuunsus teatud haigustekitaja vastu saavutatakse, kui selle vastaseid antikehasid on veres piisaval tasemel.
Kui pikalt antikehad organismi kaitsevad?
Antikehade püsimine organismis sõltub haigusest ja inimese enda immuunsüsteemist. Näiteks on koroonaviiruse puhul näidatud, et antikehad püsivad veres 12 – 52 nädalat peale haigestumist. SARS-CoV1 puhul on see vähemalt kaks aastat. Eestis tehtud uuring on näidanud, et haiguse põdemisel tekkinud antikehad püsivad organismis vähemalt aasta.
Lisaks võib erinevate haigustekitajate molekulid omavahel rohkem või vähem sarnaneda. Seetõttu on võimalikud ka ristreaktsioonid, kus haigustekitaja vastu tekkinud antikeha võib reageerida ka mõne muu sarnase haigustekitaja valguga.
Kas antikehade olemasolu organismis tähendab, et inimene on saavutanud koroonaviiruse vastu immuunsuse?
Tänaseks on teada, et koroonaviirusega on võimalik nakatuda ka korduvalt ehk haiguse läbipõdemine ei tähenda automaatselt kaitset järgmiste nakatumiste eest. See sõltub nakatumisel tekkivast immuunvastusest ja antikehade tasemest inimese organismis.
Kui suurt kogust antikehi peetakse praegu piisavaks koroonaviiruse vastu?
vastab TÜ funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner
Selle kohta ei saa kahjuks kindlat vastust anda, sest immuunkaitse sõltub paljudest faktoritest. Kui näiteks inimesel on juba madalal tasemel antikehad ja ta puutub kokku suure hulga viirusega, võib ta ikka haigestuda. Seda mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas geneetika, keskkond ja organismi sattunud viiruse kogused. Kuna komponente on mitu, on raske kindlat näitajat öelda. See on ka põhjus, miks palutakse ka vaktsineeritutel veel maske kanda ja muudest reeglitest kinni pidada. Kindel on üks – mida kõrgem on antikehade tase, seda parem. Seda näitaks ka hiljutine Ameerika arstide ühenduse ajakirjas (Journal of the American Medical Association, JAMA) avaldatud uuring, mis tugines 3,2 miljoni inimese andmetele.
Miks peaks eelistama antikehade omandamist läbi vaktsineerimise?
vastab TÜ funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner
Vaktsineerimisest on kasu nii sulle kui ka ülekoormatud meditsiinisüsteemile. Kui oled vaktsineeritud ja juhtud haigestuma, siis tänu vaktsiinile on sul COVID-19 vastased antikehad ja keha on viiruse vastu paremini kaitstud. Viiruse tase sinu organismis on madalam, su keha eritab vähem viiruse osakesi ja madalam tõenäosus lähedasi nakatada.
Vaktsiiniga väldid rasket haigestumist ja surma. Vaktsineerituna on sul väiksem risk ka kergelt haigestuda – tagatud immuunsus on 70-95 protsendi vahemikus.
Vaadata tasub ka suuremat pilti. Ajapikku tekib ühiskonnas laiem immuunsus ning saame koolid ja majanduse kiiremini käima tõmmata, väldime seeläbi haiguse pikaajalisi mõjusid ja langetame karmimate tüvede tekkimise tempot.
Kas peale haiguse põdemist omandatud koroonaviiruse antikehadest piisab või peab ka sellisel juhul ennast vaktsineerima?
vastab TÜ molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg
Lõviosal inimestest, kel nakkuse käigus antikehad tekivad, püsib immuunsus sama kaua kui vaktsineeritutel. Seega vajadust kohe süstida ei ole, küll aga on vaktsiiniga omandatud antikehade hulk mitukümmend korda kõrgem, kui vaid läbipõdemisega ja omandatakse pikem immuunsus. Seetõttu soovitatakse vaktsineerida ka haiguse põdenud inimesi ühe doosiga kuus kuud peale nakatumist.
Kas imetamise ajal vaktsineerimine annab antikehad ka lapsele?
vastab TÜ molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg
Rinnapiima puhul on teada, et see sisaldab märkimisväärsel hulgal antikehi, mis tagavad imikule teatava kaitse haigustekitajate vastu, kellega ema on pidevalt või hiljuti kokku puutunud. Juhul kui vaktsineerimine põhjustab imetavas emas antikehavastuse, peaks ka laps saama mingil määral kaitstud. Äsja ilmunud eelretsenseerimata artiklis seda kinnitataksegi. Nii nagu teiste emas ringlevate antikehade puhul, kanduvad ka vaktsineeritud emadelt COVID-19-vastased antikehad lapsele üle.
Allikad: Novaator, Tartu Ülikooli teadlaste vastused koroonaküsimustele