Küsi!

Tutvu allpool juba eelnevalt vastatud küsimustega.

Kui leiad, et mõni oluline teema on jäänud kajastuseta, esita need vormi kaudu:

    Tartu Ülikooli “Küsi teadlaselt kõike koroona kohta” ürituselt:

    Kuidas teame, et laiaulatuslikul vaktsineerimisel on mõju?

    Vastab Alar Irs: Siinkohal on heaks näiteks Iisrael, mis on üks esimesi riike, kus on selgelt näha vaktsineerimise tõhusus väljaspool kliinilisi katseid. Üle 60-aastastest on saanud 90% elanikkonnast vähemalt esimese doosi ning selles vanuserühmas langes nakatumiste arv 41% ja hospitaliseerimiste arv 31%. Rohkem loe siit.

    Kui hästi vaktsiin kaitseb?

    Vastab Uku Haljasorg: 2-3 nädalat peale 1. süsti on Pfizeri kaitse viirusesse nakatumise eest 46%, 57% tõhus sümptomaatilise COVID19 tekke eest ja haiglasse sattumist vältis vaktsiin võrreldes kontrollidega 74% tõhusamalt. Surmajuhtumite eest oli kaitse 72%. Vähemalt nädal peale teist süsti on üldine nakatumise kaitse 92%, sümptomaatilise eest 94%, haiglasse sattumise eest 87%. Pfizeri vaktsiin hoiab ära pea kõik kergemad ja ka raskemad juhud.

    Arstid ütlevad, et koroona vastu vaktsineeritud põevad haigust kergemini. Kuidas on seda testitud? 

    Vastab Natalia Pervjakova: Antud väide tuleb kliinilistest uuringutest. Seda testitakse üldiselt nii: suur hulk inimesi jagatakse kaheks grupiks – üks osa saab vaktsiini ja teine osa platseebo. Edasiselt elavad inimesed oma igapäevast elu ja neid jälgitakse mitme kuu jooksul, et kindlaks teha kui paljud mõlemast grupist viirusega nakatub. Uuritakse haiguse kulgu, võrreldatakse populatsiooni andmetega ja tulemused avaldatakse. 

    AstraZeneca vaktsiini uuringuga saab tutvuda siin: https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(20)32623-4/fulltext?fbclid=IwAR1f47vVxDtsBZ2AMRva6BylxGmnhg2wDnvU-w5DEf9cUEKuHoZAoVyWQ2o

    Pfizeri vaktsiini efektiivsuse kohta saab lähemalt lugeda siit: https://www.jwatch.org/na53283/2021/03/03/pfizer-covid-19-mrna-vaccines-real-world-performance?fbclid=IwAR2AnKb3mGqp4VYt5pIeMjV-_8WT8sUjzXZpJtEyB11oF1ih-uKhGO6IsbA

    Kas koroonaviiruse vastu peab hakkama vaktsineerima iga poole aasta tagant?

    Vastab Natalia Pervjakova: Meil ei ole hetkel sellele küsimusele ülitäpset vastust. Teame, et kliinilistes uuringutes uuritakse antikehade püsimist vaktsineeritud inimestel 2-3 aastat ning alles peale seda lastakse vaktsiin turule. Pandeemia ajal on protsess kiirendatud, kuna teadlased teavad selleks hetkeks, et vaktsiin on efektiivne ja ohutu. 

    Seega tuli pandeemiaga otsus inimesi vaktsineerida isegi siis, kui ei teata kui kaua kaitse täpsemalt püsib. Samas, uuringud näitavad, et võrreldes haiguse läbipõdemisel tekkinud antikehadega, püsivad vaktsineerimisel saadud antikehad kauem ja neid esineb rohkem. Teisisõnu näitavad uuringud, et 3 kuu jooksul peale haigestumist langevad antikehad märkimisväärselt ja püsivad keskmiselt 8 kuud. Vaktsineeritud inimestel püsib antikehade tase väga kõrgel tasemel ja ei lange nii drastiliselt. Sellest tuli ka arvutus, et kaitsest võib piisata ca 2 aastaks. Edasi saab lugeda: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33301246/

    Kas raskete haiguste kadumine ja inimeste eluea pikenemine on tingitud vaktsiinidest või hoopis heast hügieenist?

    Vastab Aro Velmet: Kahtlemata on üldise hügieeni paranemine aidanud kaasa inimeste eluea pikenemisele. Seda ei vaidlusta ükski rahvaterviseteadlane. Ent kui me vaatame, kuidas on muutunud surmade põhjused saja aasta jooksul, näeme, et vaktsineerimisel on oluline roll 20. sajandi alguses olid nakkushaigused kõige tüüpilisemad surmapõhjused. Osaliselt on nakatumisi vähendanud mõistagi paremad elutingimused, mis on tugevdanud inimeste immuunsüsteemi (näiteks tuberkuloosi vähenemine on suuresti sellega seletatav). Samas on terve hulk nakkusi, mis veel 20. sajandi alguses inimkonda ohustasid, tänaseks täielikult või peaaegu täielikult kadunud või muutunud marginaalseks: rõuged, lastehalvatus, leetrid jne.

    Nende haiguste puhul on seos vaktsineerimisega otsene: diagnooside hulk hakkas vähenema vahetult pärast massvaktsineerimise algust. Näiteks kui 1958. aastal diagnoositi Eesti umbes tuhatkond poliomüeliidi e lastehalvatuse juhtu, siis pärast 1959-1960 massvaktsineerimist langes diagnooside hulk nulli  lähedale.

    Ühtlasti tuletan meelde, et vaktsiinide puhul on tegemist samasuguse bioloogilise materjaliga, millega me igapäevaselt niikuinii kokku puutume – mikroobide-viirustega, milliseid on meie ümber triljoneid. Tõsi, vaktsiinid on aretatud laborites (ja enamasti on tegemist inaktiveeritud materjaliga) ja teised mikroobid on arenenud evolutsiooni käigus looduses. Ent sama kehtib ka näiteks kultuurmustikate ja metsmustikate kohta ja ometi ei pea me kultuurmustikaid “võõraineks”, mille manustamisega inimkeha hakkama ei peaks saama.

    Kas kergete sümptomitega koroona läbipõdenud peaksid ennast siiski laskma vaktsineerida?

    Vastab Ruth Kalda: Praegune ekspertide soovitus on vaktsineerida haiguse läbipõdenuid ühe doosiga kuni kuue kuu jooksul pärast tervenemist. See on vajalik seetõttu, et pole täpselt teada, kui kauaks läbi põdemine kaitse annab.

    Kas imetavate emade vaktsineerimine võiks olla soovituslik? 

    Vastab Triin Laisk: Tõepoolest, järjest enam on tulnud teateid raskema kuluga koroonainfektsioonist nii rasedatel naistel kui väikelastel. Hetkel ei ole piisavas mahus uuringuid, et usaldusväärselt hinnata vaktsineerimise ohutust imetavatele emadele või rinnalastele. Sellele vaatamata ei ole põhjust arvata, et vaktsineerimine võiks neile kuidagi halvasti mõjuda, ning nii WHO kui ka UK ja USA vastavad erialaorganisatsioonid soovitavad seetõttu vaktsineerimist nii rasedatele kui imetavatele emadele.

    Palun konsulteerige lõpliku otsuse tegemisel veel oma (pere)arstiga, kes oskab hinnata ka muid võimalikke kaasuvaid haigusi/seisundeid.

    Mida tähendab tingimuslik müügiluba?

    Vastab Triin Laisk: Euroopa Ravimiamet on andnud uutele vaktsiinidele tingimusliku müügiloa, mis tähendab, et vaktsiine hinnatakse veel jooksvalt ning neid ei rakendata terve populatsiooni peal, näiteks ei vaktsineerita lapsi. Tingimuslikke müügilubasid antakse välja juhtudel, kus toode on enda ohutust ja tõhusust juba suuremates inimuuringutes näidanud. Samuti peab kasu olema uuest ravimist/vaktsiinist märkimisväärselt suurem kui potentsiaalne kahju, mis tekib, kui seda toodet poleks võimalik saada. Ühtlasi tähendab see, et nende vaktsiinide ohutust kontrollitakse iga kuu (tavaliste ravimite ja vaktsiinide puhul tehakse seda korra aastas).

    Seega on koroonavaktsiinide ohutust näidatud mitte ainult loomkatsetes, vaid ka vajalikes inimuuringutes ning need on täitnud kõik vajalikud ohutus- ja efektiivsustingimused, et müügi- ja kasutusluba saada. Praeguseks on vaktsiine manustatud juba nii paljudele inimestele (ka rasedatele või imetavatele emadele) ja on saadud täiendavat infot nende ohutuse ja efektiivsuse kohta erinevates inimrühmades.

    Kas Covidi vastu vaktsineeritud inimene on ise kaitstud, kuid võib koroonaviirust edasi kanda?

    Vastab Uku Haljasorg: Jah, vaktsineeritud inimene saab olla kandja. See on ka põhjus, miks tingimata peab arvestama ühiskondlikult kehtestatud reeglitega ka peale vaktsiini saamist. Viirus võib nakatunud/vaktsineeritud inimese limaskestadel jõuda enne paljuneda, kui immuunsüsteem toimima hakkab. Vaktsineeritud ja varem põdenud inimeste immuunsüsteem suudab selle aga kõrvaldada enne, kui viiruse tagajärjel tekivad haigusnähud. Samas võib inimene olla siiski nakkusohtlik. Mistõttu ongi oluline, et vaktsineeritud saaks võimalikult suur osa inimestest.

    Kas haiguse läbi põdenud inimene, kes ise teist korda ei haigestu, kannab viirust edasi?

    Vastab Erik Abner: Jah, haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud inimesel on risk haigust edasi kanda. Viiruse paljunemine ja levik meie kehas ei toimu silmapilkselt, vaid see peab end vaikselt üles ehitama. Kui juba läbi põdenud või vaktsineeritud organismi satub uuesti see viirus sisse, võib ta seal kiiresti paljunema hakata. Samuti ei pruugi immuunsüsteem koheselt uut nakatumist märgata ning sellele vastata, eriti kui antikehade tase on juba vaikselt langema hakanud. Seega võib seal tekkida ajaline aken, kus nakatunu kehas toodetakse viirust, see võib seda isegi mingil madalal tasemel väljutada, kuid immuunsüsteem pole asjale veel pidurit tõmmanud.

    Selline haiguse edasikandmise risk oleks küll kordades väiksem, kui esmakordsel haigel, kuid sellegipoolest peaksime pandeemia käigus lähtuma pigem bioloogiliselt alalhoidlikumatest arvamustest.

    Miks koroona puhul on 40-60% rahvastikust piisav karjaimmuunsuse tekkimiseks?

    Vastab Erik Abner: Karjaimmuunsuse protsent erineb viiruste vahel ning see sõltub peamiselt nakatumiskordajast R-st (kui mitut inimest nakatab üks haigestunu edasi).

    Kui viiruse nakatumiskordaja on madal, võib ka vaktsineeritute % madalam olla. COVID-il on see hinnanguliselt 70% ühiskonnast. Kui tulevad karmimad tüved, mis nakatavad kiiremini (UK tüvi) või mis suudavad ka vaktsineerituid nakatada (Brasiilia tüvi), siis tõuseb ka R ja tõuseb ka karjaimmuunsuse protsent. Leetrite puhul on R 15 kandis, seega on leetrite karjaimmuunsuseks vaja 95% vaktsineerituid.

    Kas maskide kahjutegur pole reaalsuses suurem kui kasutegur? 

    Vastav Kai Kisand:  Koroonaviiruse eripära on, et nakkusohtlikud on ka presümptomaatilised ja asümptomaatilised isikud, kellel pole aimugi, et nad võivad teistele ohtlikud olla. Kui haigus kulgeks kiiresti ja inimene jääks peale nakatumist juba varsti palavikuga koju, siis meil polekski probleemi. Mask on hoolimise märk ja minu mask kaitseb sind. Sinu mask kaitseb mind. Edasi saab lugeda: https://www.pnas.org/content/118/4/e2014564118.