Ülevaade COVID-19 TA rahastamisest Eesti Teadusagentuuri kaudu

1. Riigi lisaeelarvest eraldatud 2,5 mln eurot

1.1. 2, 1 mln eurot sihtgrantideks. Teadlased esitasid Eesti Teadusagentuurile (ETAg) SARS-CoV-2 viirusega seonduvate probleemide lahendamiseks mõeldud erakorralises sihtgrantide taotlusvoorus 29 taotlust kokku üle 4,5 miljoni euro ulatuses. Kõige rohkem taotlusi (11 taotlust ehk 38%) esitati viiruse levikut pärssivate materjalide ja pinnatöötlusvahenditega seotud küsimuste lahendamiseks ning üheksa ehk pea kolmandik taotlustest tervishoiusektori töökoormust vähendavate lahenduste leidmiseks. Teistes teemavaldkondades esitati vähem taotlusi: viis taotlust ruumide siseõhus viiruseosakeste vähendamisega seotud tehnoloogilised lahendustele, kolm taotlust andmeanalüütikal tuginevatele lahendustele viiruse leviku hindamiseks ja meetmete mõju prognoosimiseks ning vaid üks taotlus uut tüüpi isikukaitsevahenditele.

Rahastati 14 uurimisprojekti kokku summas 2 240 000 eurot, sealhulgas ühe projekti NordForski vabanenud vahendite arvelt summas 100 000 eurot.

1.2. COVID-19 pandeemiaga seotud rahvusvaheline koostöö 246,9 tuh eurot

1.2.1. 147 210 eurot –  NordForski COVID-19 pandeemiaga seotud terviseandmete-teemalises taotlusvoorus (Nordic Health Data Research Projects on COVID-19) osalemine. Rahastuse sai rahvusvaheline uuring, mis uurib COVID-19 ja vaimse tervise vahelisi seoseid („COVIDMENT – Mental morbidity trajectories in COVID-19 across risk populations of five nations“).

Projekt on kaheaastane, see algas 01.11.2020 ja lõpeb 31.12.2022. Rahvusvahelises koostööprojektis osalevad Tartu Ülikool (genoomika instuut, töörühma juht vanemteadur Kelli Lehto), Islandi Ülikool, Karolinska Instituut Rootsist, Taani pealinnapiirkond ja Oslo ülikool.

Kuigi Maailma Tervishoiuorganisatsioon ja teadusringkonnad on hoiatanud pandeemiaga kaasnevate tegurite kahjuliku mõju eest vaimsele tervisele, pole seda seni väga põhjalikult uuritud. Alanud projekt võtab vaatluse alla viis Põhjala riiki – Eesti, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi -, kus viiruse leviku tõkestamiseks on kasutatud erisuguseid meetmeid, ning uurib, missugune on pandeemiaga kaasnevate piirangute lühi- ja pikaajaline mõju sealsete elanike vaimsele tervisele. Samuti tahetakse välja selgitada, kas koroonaviiruse haigust COVID-19 põevad raskemalt inimesed, kellel on mõni vaimse tervise probleem või geneetiline eelsoodumus nende tekkeks. Projekti tulemusel peaks tulevikus paranema meie võimekus tuvastada neid haavatavaid rühmi, kes vajaksid pandeemia olukorras suuremat tähelepanu. Ühtlasi saab projekti tulemustega arvestada tervishoiupoliitikate ja ennetusprogrammide väljatöötamisel.

1.2.2. 99 724 eurot Horisont 2020 ERA-NET CHIST-ERA taotlusvoorus osalemine. Rahastati projekti, mis analüüsib AI kasutusvõimalusi, mh pandeemia olukorras „SAI – Social Explainable Artificial Intelligence“.

Projekt on kolmeaastane, algab 07.2021 ja lõpeb 2024. Projektis osaleb Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi töörühm professor Marlon Dumas’ juhtimisel. Projekti koordinaatoriks on Itaalia (Riiklik Teadusagentuur), partneriteks veel Itaalia (Pisa Ülikool), Austria (Kesk-Euroopa Ülikool), Ühendkuningriik (Sheffieldi Ülikool), Poola (Teaduste Akadeemia Arvutiteaduse Instituut), Bulgaaria (Sofia Ülikool).

Oodatavad tulemused: Projekt SAI töötab välja teaduslikud alused uutele masinõppel põhinevatele eetilisematele ja privaatsust säilitavatele tehisintellektisüsteemidele. Muuhulgas luuakse personaalne digitaalne platvorm PAIV, kuhu on võimalik privaatselt ja ohutult oma digitaalsete jälgede info integreerida, salvestada ja sealt välja võtta ning ühtlasi suhelda teiste kasutajate PAIVidega. Samuti luuakse inimkesksed ja globaalsed, detsentraliseeritud tehisintellekti mudelid, mis tulenevad PAIV-de inimkesksest interaktsioonist, ning konkreetsed kasutusjuhtumid, mis käsitlevad muuhulgas pandeemia jälgimist ja ohjamist. Lisaks COVID-19le oleks sellist lähenemist ilmselt tulevikus võimalik kasutada ka teiste epideemiate ja haiguspuhangute jälgimisel riiklikul ja Euroopa tasandil.

2. Tõukefondid RITA programm 2,136 mln eurot

2.1. RITA1

Heaks on kiidetud 4 uuringut (kokku 1 600 000 euro eest; Vaimse tervise uuring, koroonaviiruse tõsidust mõjutavate tegurite uuring; varustuskindluse uuring ja majanduslike mõjude uuring). Uuringud on käivitunud, konsortsiumid töötavad. Uuringute kestus on kuni 18 kuud, seega lõpevad nad kevadel 2022.

2.2. RITA 2

Heaks on kiidetud 9 uuringut kokku 536 000 euro eest (sisaldab 10% ministeeriumite kaasrahastust). Enamus neist on käivitunud, mõne hange on veel pooleli. Paljud lõpevad juba 2020. a lõpus, paar uuringut 2021 esimesel poolaastal või ulatuvad sama aasta lõppu. Teemad:

  1. COV19 majandusmõjude hindamiseks ja leevendusmeetmete sihistamiseks kasutatava IT-rakenduse edasiarendus
  2. COVID-19 leviku hindamine piirkonna elanike seas reoveepuhastist võetud reovee proovide alusel
  3. Eriolukorrast tingitud distantsõppe kogemused ja mõju Eesti üldharidussüsteemile
  4. Koroonakriis ja väljakutsed Eesti välispoliitikale
  5. COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele
  6. Eestis elavate välismaalaste eriolukorra teadlikkuse uuring
  7. Millised väliskeskkonna trendid  mõjutavad Politsei- ja Piirivalveameti tegevust peale eriolukorra lõppu?
  8. Prognostiliste meetmete ning võimalike ravimeetodite väljatöötamine raskekujuliste COVID-19 haigusjuhtumite baasil
  9. Toidujulgeoleku uuring on läbinud esimese hindamisvooru ning saadeti tagasi täiendamiseks, sest see kattus osaliselt juba käivitunud RITA 1 varustuskindluse uuringuga.

Kokku COVID-19 teadus- ja arendustöö rahastamist Teadusagentuuri kaudu:

2 340 000Sihtteema
1600 000Rita 1
536 000Rita 2
147 210RVL NF
99 724ERANet
4 722 934KOKKU

11.12.2020.

Ülevaate koostas: Karin Jaanson