Kui hoolid faktidest ja teaduspõhisest arutelust, siis küsi:

Rekordkiired vaktsiinid on vaid murdosa uue biotehnoloogia lubadustest

Koroonaviiruse pandeemia tuules on tõusnus tähelepanu alla meditsiinitehnoloogia, mis võib muu hulgas murda ravimitööstuse selgroo. Revolutsiooni eesliinil töötavad ka Tartu Ülikooli teadlased.

Seoses Moderna ja Pfizeri/BioNTechi­ uudsete ja rekordkiiresti valminud vaktsiinidega on tõusnud pea kõigi asja vastu huvi tundvate inimeste tähelepanu alla käskjalg-RNA ehk mRNA. Vaktsiinide seas on need nn geenipõhised vaktsiinid oma toimemehhanismi tõttu uued tulijad.

Kuid vaktsiinid on vaid väike osa võimalustest, mida selle molekuli kasutamaõppimine inimkonnale pakkuda tõotab. Juba aastakümneid koolitundides põgusalt mainitud molekul on tõusnud biotehnoloogias kuumaks teemaks, kinnitavad eksperdid.

«Igal juhul on see kuum teema ja mõnes mõttes analoogne CRISPRiga – see on looduses olev asi, mida me õpime nüüd aina rohkem ja rohkem oma vajadusele vastavalt kasutama,» ütleb Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Ermo Leuska, kelle töö just mRNAga seotud ongi.

Meeldetuletuseks: CRISPR-Cas9 on ülitäpne geenitehnoloogia, mis on viimase viie aasta jooksul põhjustanud eluteadustes revolutsiooni ning toonud selle kaasavastajatele Jennifer Doudnale ja Emmanuelle Charpentier’le ka läinud aasta keemia Nobeli preemia. Kui mõnede avastuste puhul antakse auhind aastakümneid pärast esialgset avastust, siis CRISPRi murrangulisus on niivõrd suur, et preemiagi anti vähem kui kümme aastat pärast laureaatide töö algust.

Sünteetilise mRNA tehnoloogiate puhul pole revolutsioon aga kaugeltki nii kiiresti käinud. Nagu on kirjutanud biotehnoloogiale keskenduvad ajakirjanikud Damian Garde ja Jonathan Saltzman, on mRNA praeguse eduloo taga pea kolm aastakümmet kestnud ennast ja ebasoosingut trotsivad teadustööd, täis ootamatuid heureka-momente ja tagasilööke.

Loe lähemalt Postimehes avaldatud artiklist!